HELIKUNST NÄITEKUNST KIRJANDUS JA KIRJASTAMINE KUJUTAV JA RAKENDUSKUNST RAHVAKULTUUR TEADUS JA HARIDUS SPORT JA KEHAKULTUUR
HELIKUNST NÄITEKUNST KIRJANDUS JA KIRJASTAMINE KUJUTAV JA RAKENDUSKUNST RAHVAKULTUUR  TEADUS JA HARIDUS
AVALEHT
ÜLDINFO
UUDISED
KONKURSIKALENDER
NIMELISED PREEMIAD
LINNAKIRJANIKU STIPENDIUM
AASTAPREEMIA
LOOMINGULISED STIPENDIUMID
POOLAASTA STIPENDIUMID
ERISTIPENDIUMID
NIMELISED ALLFONDID
TAOTLUS- ja ARUANDEVORMID
ANNETUSED
TAGASISIDE
TOETATUD PROJEKTID
PILDIGALERII
JÕULUKAARDID E-pood
Aprill 2018
E T K N R L P
26 27 28 29 30 31 1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 1 2 3 4 5 6

Tartu Kultuurkapital
Kalevi 13, 51010 Tartu
Tel: 744 1500
Annetamine: SEB
a/a 10102052050006
PÕHIKIRI Prindi

 

SIHTASUTUSE TARTU KULTUURKAPITAL PÕHIKIRI

1. peatükk

Üldsätted

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Tartu Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital).

1.2. Sihtasutuse Tartu Kultuurkapital asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.

1.3. Sihtasutus Tartu Kultuurkapital on asutatud Tartu Linnavolikogu 19. detsembri 1991. a otsusega nr 171.

1.4. Kultuurkapitali on asutatud heategevuse eesmärgil kultuuri, teaduse, hariduse ja spordi toetamiseks avalikes huvides Tartu linnas rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu.

1.5. Eesmärgi saavutamiseks Kultuurkapital:

1.5.1. annab välja avaliku konkursi korras stipendiume ja preemiaid juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tartu-kesksete kultuuriprojektide läbiviimiseks ja isiku loomingulise tegevuse toetamiseks kirjanduse, rahvakultuuri, heli- ja näitekunsti, kujutava- ja rakenduskunsti ning teaduse, hariduse ja spordi valdkonnas;

1.5.2. vahendab sihtotstarbelisi annetusi kultuuri-, teadus-, haridus- ja spordiprojektide finantseerimiseks;

1.5.3. kogub rahalisi vahendeid põhikirja punktis 2.1 sätestatud laekumiste ja investeeringute kaudu.

2. peatükk

Kultuurkapitali vara, selle kasutamine ja käsutamine

2.1. Kultuurkapitali vara moodustub:

2.1.1. Tartu linna eelarve eraldistest;

2.1.2. väärtpaberite omamise ja võõrandamise tulust;

2.1.3. juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest, kingitustest ja päranditest;

2.1.4. ürituste korraldamisest laekunud tulust;

2.1.5. intressidest hoiustelt, laenudelt, võlakirjadelt ja muudelt väärtpaberitelt;

2.1.6. majandustegevusest saadavast tulust;

2.1.7. muudest laekumistest.

2.2. Kultuurkapitalile laekuvate rahaliste annetuste, kingituste ja pärandite vastuvõtmise otsustab Kultuurkapitali nõukogu. Juhatus kajastab laekunud rahalised vahendid kohe raamatupidamisdokumentides.

2.3. Kultuurkapitalile laekuvate mitterahaliste vahendite vastuvõtmise otsustab Kultuurkapitali nõukogu. Juhatus korraldab nende hindamise ja teeb vajalikud toimingud omandiõiguse vormistamiseks, sealhulgas vormistab vara üleandmise-vastuvõtmise akti.

2.4. Kultuurkapitalile laekunud sihtotstarbelised annetused võtab juhatus arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. Kultuurkapitali juhatus ei või vastu võtta sihtotstarbelisi annetusi, mis ei lange kokku Kultuurkapitali eesmärkidega või on eetika- või seadusevastased.

2.5. Sihtasutuse vara kasutatakse üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja sihtasutuse tegevuskulude katmiseks. Sihtotstarbelisi annetusi ja pärandeid võib kasutada ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.

2.6. Põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on Kultuurkapitalil õigus:

2.6.1. hoiustada oma rahalisi vahendeid krediidiasutustes;

2.6.2. omandada ja müüa noteeritud võlakirju ja aktsiaid;

2.6.3. omandada ja müüa kinnisvara;

2.6.4. korraldada tuluüritusi;

2.6.5. levitada oma sümboolikaga tooteid;

2.6.6. anda rendile kinnis- ja vallasasju.

2.7. Kultuurkapitalile laekunud vahenditest moodustab nõukogu põhikapitali, mis ei või olla väiksem kui 7000 eurot.

2.8. Põhikapital investeeritakse nõukogu poolt kehtestatud korras kooskõlas põhikirja punktidega 2.6.1. – 2.6.3.

2.9. Kultuurkapitali käibevahendid moodustuvad põhikapitali paigutamisest saadud tulu ja muude Kultuurkapitalile laekunud vahendite arvel, mida nõukogu ei arva põhikapitali hulka ning mida võib investeerida ainult madala riskitasemega likviidsetesse aktivatesse.

2.10. Kultuurkapital ei või tagada kolmandate isikute kohustusi.

2.11. Kultuurkapital ei või asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ega neis osaleda.

2.12. Kultuurkapital ei või anda laenu ega seda tagada, jagada oma vara või tulu ega anda rahaliselt hinnatavaid soodustusi asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele ja teistele tulumaksuseaduse § 11 lg 2 p 3 nimetatud isikutele.

2.13. Kultuurkapitali vara kasutatakse nõukogu poolt kinnitatud eelarve alusel:

2.13.1. põhikirja punktis 1.5.1 nimetatud stipendiumide ja preemiate määramiseks;

2.13.2. põhikirja punktis 1.5.2 nimetatud kultuuri-, teadus-, haridus- ja spordiprojektide finantseerimiseks;

2.13.3. Kultuurkapitali tegevuskuludeks;

2.13.4. kinnisvara haldamiskuludeks.

2.14. Põhikirja punktides 2.13.1 ja 2.13.2 nimetatud eesmärkidel väljamaksmisele kuuluvad summad ja tähtajad määrab nõukogu ja väljamaksmise korraldab juhatus nõukogu otsuse alusel.

3. peatükk

Juhtimine

3.1. Kultuurkapitali organid on nõukogu ja juhatus.

3.2. Nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu liikmed nimetab Tartu Linnavalitsus järgmise jaotuse kohaselt: üks Tartu Ülikooli esindaja, üks Eesti Maaülikool esindaja, kaheksa Tartu Linnavolikogu esindajat, viis Tartu Linnavalitsuse esindajat.

3.3. Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme võib igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Nõukogu liikme tagasikutsumisel, tema tagasiastumisel või väljalangemisel surma tõttu nimetatakse tema asemele uus nõukogu liige, järgides põhikirja punktis 3.2. määratud jaotust. Uue liikme volitused kestavad kuni nõukogu uue koosseisu nimetamiseni.

3.4. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu poolt valitud aseesimees.

3.5. Nõukogu kavandab Kultuurkapitali tegevust, korraldab Kultuurkapitali juhtimist ja teostab järelevalvet Kultuurkapitali tegevuse üle. Nõukogu liikmetele tasu ei maksta.

3.6. Nõukogu:

3.6.1. kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve, teeb vajadusel sellesse muudatusi ja kinnitab Kultuurkapitali majandusaasta aruande;

3.6.2. otsustab Kultuurkapitali varade investeerimise kava ja teeb selles perioodiliselt muudatusi sõltuvalt rahaturu olukorrast;

3.6.3. määrab põhikirja punktides 2.13.1. ja 2.13.2. ettenähtud eesmärkidel väljamaksmisele kuuluva vahendite kogusumma ja jaotuse;

3.6.4. kehtestab nõukogu töökorra;

3.6.5. määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed ning sõlmib nendega vastava lepingu;

3.6.6. määrab juhatuse liikme tasu suuruse ja selle maksmise korra;

3.6.7. annab juhatuse liikmele nõusoleku tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, eelkõige järgmiste tehingute tegemiseks:

3.6.7.1. finantsinvesteeringuteks suuremas summas kui 7000 eurot;

3.6.7.2. kinnisasjade, samuti registrisse kantud või kantavate vallasasjade omandamine, võõrandamine või kinnisasjade asjaõigusega koormamine;

3.6.7.3. laenude võtmine ja laenude andmine;

3.6.8. nimetab audiitori ja  määrab tema tasustamise korra;

3.6.9. kinnitab Kultuurkapitalile taotluste ja projektide esitamise korra;

3.6.10. teeb ettepaneku Kultuurkapitali põhikirja muutmiseks;

3.6.11. täidab muid seaduse ja põhikirjaga pandud ülesandeid.

3.7. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

3.8. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab juhatus, nõukogu liige või audiitor.

3.9. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole nõukogu liikmetest. Põhikirja punktides 3.6.1., 3.6.2., 3.6.5. ja 3.6.10. nimetatud küsimuste otsustamiseks on vajalik 3/4 liikmete kohalolek.

3.10. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

3.11. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Põhikirja punktides 3.6.1., 3.6.2., 3.6.5. ja 3.6.10. nimetatud küsimustes on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas 2/3 nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.12. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, välja arvatud otsuse põhikirja punktides 3.6.1., 3.6.2., 3.6.5. ja 3.6.10. nimetatud küsimustes. Otsuse vastuvõtmiseks saadab nõukogu esimees otsuse projekti kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama otsuse kohta oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

Kui otsus tehakse käesolevas punktis sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole nõukogu liikmete häältest.

Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse sihtasutuse nimi, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega (sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt), muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks.

Kui kõik nõukogu liikmed otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad, võib otsuse vormistada ka etteteatamiseta ja hääletusprotokollita. Otsusesse tuleb märkida nõukogu liikmete nimed ja otsuse tegemise aeg.

3.13. Kultuurkapitali esindab ja tema tegevust juhib juhatus. Kultuurkapitali juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmeks võib määrata isiku, kellel on Kultuurkapitali juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ja laitmatu reputatsioon ning kelle suhtes ei esine õigusaktides sätestatud juhatuse liikmeks olekut välistavaid asjaolusid. Juhatus määratakse nõukogu poolt viieks aastaks.

3.14. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Tagasikutsutud juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

3.15. Juhataja:

3.15.1. esindab Kultuurkapitali kõikide tehingute tegemisel;

3.15.2. võtab tööle ja vabastab töölt Kultuurkapitali töötajad;

3.15.3. kasutab ja käsutab käesoleva põhikirja ja nõukogu otsuste alusel Kultuurkapitali vara;

3.15.4. korraldab Kultuurkapitali raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele õigusaktidele;

3.15.5. annab nõukogule aru oma tegevusest ja esitab ülevaate Kultuurkapitali majandustegevusest ja majandusseisundist mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul;

3.15.6. teavitab nõukogu kohe Kultuurkapitali majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;

3.15.7. informeerib Kultuurkapitali tööst avalikkust;

3.15.8. täidab muid talle seadusega, käesoleva põhikirjaga ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid.

3.16. Juhatuse liikmele makstakse tasu vastavalt tema ülesannetele ja Kultuurkapitali majanduslikule olukorrale. Makstav tasu ei tohi ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.

4. peatükk

Majandusaasta aruanne

4.1. Kultuurkapitali majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

4.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

4.3. Juhatus esitab audiitori poolt kontrollitud aruande nõukogule kinnitamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruanne ja audiitori aruanne esitatakse Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonnale hiljemalt 1. aprilliks.

4.4.   Audiitori nimetab kuni kolmeks aastaks nõukogu, kes määrab kindlaks ka tema tasustamise korra. Nõukogul on mõjuval põhjusel audiitori tagasikutsumise õigus.

5. peatükk

Kultuurkapitali põhikirja muutmine

5.1. Tartu Linnavolikogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Kultuurkapitali eesmärki. Nõukogul on õigus teha samadel asjaoludel Tartu Linnavolikogule ettepanek põhikirja muutmiseks. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

6. peatükk

Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

6.1. Kultuurkapitali lõpetatakse seaduses sätestatud alustel.

6.2. Tartu Linnavolikogul on õigus Kultuurkapitali tegevus lõpetada, kui põhikapital on vähenenud alla 7000 euro või Kultuurkapitali varad on muutunud muul põhjusel ebapiisavaks Kultuurkapitali eesmärkide saavutamiseks.

6.3. Kultuurkapitali lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhikirja punktis 6.2. nimetatud juhul määrab likvideerija Tartu Linnavalitsus.

6.4. Likvideerijal on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.

6.5. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Kultuurkapitali likvideerimiseks.

6.6. Kultuurkapitali tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingule või sihtasutusele või Tartu linnale.

6.7. Kultuurkapitali ühinemise või jagunemise otsustab Tartu Linnavolikogu. Kultuurkapitali ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras ja ainult juhtudel, kui Kultuurkapitali eesmärkide saavutamine muutub senisel viisil jätkates võimatuks.

 

SA Tartu Kultuurkapital põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud Tartu Linnavolikogu 22.01.2015 otsusega nr 172.