HELIKUNST NÄITEKUNST KIRJANDUS JA KIRJASTAMINE KUJUTAV JA RAKENDUSKUNST RAHVAKULTUUR TEADUS JA HARIDUS SPORT JA KEHAKULTUUR
HELIKUNST NÄITEKUNST KIRJANDUS JA KIRJASTAMINE KUJUTAV JA RAKENDUSKUNST RAHVAKULTUUR  TEADUS JA HARIDUS
AVALEHT
ÜLDINFO
UUDISED
KONKURSIKALENDER
NIMELISED PREEMIAD
LINNAKIRJANIKU STIPENDIUM
AASTAPREEMIA
LOOMINGULISED STIPENDIUMID
POOLAASTA STIPENDIUMID
ERISTIPENDIUMID
NIMELISED ALLFONDID
TAOTLUS- ja ARUANDEVORMID
ANNETUSED
TAGASISIDE
TOETATUD PROJEKTID
PILDIGALERII
JÕULUKAARDID E-pood
Juuni 2018
E T K N R L P
28 29 30 31 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 1

Tartu Kultuurkapital
Kalevi 13, 51010 Tartu
Tel: 744 1500
Annetamine: SEB
a/a 10102052050006
Aastaaruanne 1999 Prindi

8. TEGEVUSAASTA

1999. A. MAJANDUSAASTA TEGEVUSARUANNE

 

Sihtasutuse Tartu Kultuurkapital eesmärgiks on kunsti, teaduse ja hariduse toetamine Tartu linnas rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu.
Kaheksandal tegevusaastal laekus annetusi, valitsuse sihtfinantseeringuid, intressitulu ja ettevõtluse puhastulu kokku 2 665 022 krooni.
Sihtasutuse nõukogu määras 1999.aastal stipendiume kultuuriprojektidele ja loomingulistele isikutele neli korda aastas.
Kaheksandal tegevusaastal laekus sihtasutusele 643 stipendiumi taotlust summas
7 655 117 krooni.
Sihtasutuse nõukogu otsustas välja anda stipendiume 274 kultuuriprojektile ja isikule loominguliseks tegevuseks summas 2 272 173 krooni.
Valdkondade lõikes jagunesid stipendiumide summad alljärgnevalt:
- helikunst 146 370
- kirjandus, kirjastamine 136 296
- kujutav- ja rakenduskunst 244 776
- näitekunst 114 521.90
- rahvakultuur 107 492.80
- teadus, haridus 1 007 554.17
- kehakultuur 193 167
- valdkondade vaheline 202 801
- Laste Ande Arengufond 24 194

Tartu Kultuurkapital määrab aastani 2000 aastas ühe aastapreemia. 1999. aastal pälvis aastapreemia 35 000 krooni luuletaja Jaan Isotamm.
1999. aastal määrati viimast korda aastastipendium summas 60 000 krooni, mille pälvis kunstiteadlane Vaike Tiik.

1999. aasta lõpus alustas nõukogu põhikapitali suurendamise strateegia väljatöötamist, mille tulemusena muudeti stipendiumide määramise korda. Aastast 2000 eraldab nõukogu stipendiume kaks korda aastas kevad-suvisteks ja sügis-talvisteks projektideks.
Sihtkapitalide stipendiume määratakse kord aastas detsembrikuus. Sihtkapitalide stipendiumide üleandmine hakkab traditsiooniliselt toimuma pidulikul kontsertaktusel.
Aastast 2000 määratakse ühe 60 000 kroonise aastastipendiumi asemel kuni neli aasta loomingulist stipendiumi Tartus tegelevatele ja oma erialal silmapaistnud loomingulistele isikutele. Stipendiume makstakse välja aasta jooksul igakuiselt.

Kaheksandal tegevusaastal koosnes sihtasutuse põhikapital viiest nimelisest sihtkapitalist, mis on moodustunud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest. Alustati omakapitali koosseisus oleva põhikapitali ja fondi moodustamise ja kasutamise korra väljatöötamist. Muudatustest tulenevalt hakkab omakapital koosnema põhikapitalist ja Tartu Kultuuri Arengufondist. Põhikapital jaguneb nimelisteks sihtkapitalideks ja kultuurivaldkondade sihtkapitalideks. Sihtkapitalid moodustuvad annetustest ning muudest laekumistest nõukogu otsuse alusel. Põhikapitalist ei tehta väljamakseid ja see investeeritakse madala riskitasemega aktivatesse. Investeeringutest saadud kasumi arvelt eraldatakse stipendiume kord aastas. Tartu Kultuuri Arengufond moodustub annetustest, kingitustest, valitsuse sihtfinantseeringutest, renditulust ja muudest laekumistest. Tartu Kultuuri Arengufondi tehtud sihtotstarbelistest annetustest arvatakse 5 % põhikapitali. Tartu Kultuuri Arengufondist teostatakse stipendiumide väljamakseid kaks korda aastas ja pikaajalistele projektidele vastavalt nõukogu poolt kehtestatud korrale.

Kaheksandal tegevusaastal alustati stipendiumide määramise prioriteetide väljatöötamist. Nõukogu otsusest tulenevalt lähtutakse stipendiumide määramisel järgmistse prioriteetidest:
- toetada üksikisku või isikute grupi loomingulist tegevust;
- toetada mittetulundusorganisatsiooni, mille tegevuse arendamine on Tartu kultuuripoliitikas olulise tähtsusega;
- toetada kultuuriprojekte, mis on olulised Eesti ja Tartu kultuurielu edendamisele ning eelistada projekte, mille vastu on avalikkuse huvi ja tähelepanu;
- mitte toetada riigieelarvest ja linnaeelarvest finantseeritavate asutuste põhitegevust, millel on riigieelarveline ja/või linnaeelarveline kate, kuid toetada nimetatud asutuste algatatud projekte või nendes osalemist;
- mitte toetada projekte, mille korraldamise eesmärgiks on kasu saamine;
- mitte toetada taotlejate haldus- ja administratiivkulusid, sealhulgas remondikulusid;
- mitte toetada taotlusi, mis on seotud vara soetamisega;
- stipendiumi määramisel lähtuda projekti või loomingulise tegevuse lõppeesmärgist.

1999. aasta oktoobrist käivitas sihtasutus kaks pikaajalist projekti Tartu linna üldsust puudutavatel ja lahendust vajaval teemal. Projekti "Plats 2000" eesmärgiks oli Riia 12 esisele väljakule arhitektuurilise lahendmine leidmine. Arhitektuurne lahendus saadi arhitektuurivõistluse tulemusena 2000. aasta märtsis. Projekti "12 ust" eesmärgiks on unikaalsete muinsusväärtust omavate välisuste restaureerimine kunstikooli õpilaste poolt projektist tuleneva õppeprogrammi raames.
Samuti nagu eelnevatel perioodidel oli Tartu Kultuurkapital ka 1999.a. kantud nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, kellele tehtud annetused andsid tulumaksusoodustusi.
Kaheksandal tegevusaastal toimus 9 nõukogu koosolekut. Tartu Kultuurkapitali nõukogu liikmed teevad oma tööd sihtasutuses tasuta.
Sihtasutuses on kolm töötajat juhataja, raamatupidaja-sekretär ja majahoidja.
Juhatajale maksti kaheksandal tegevusaastal töötasu 100 549 krooni ja teistele töötajatele 88 424 krooni.
Sihtasutuse Tartu Kultuurkapital aruandeaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Sihtasutuse Tartu Kultuurkapital finantsmajanduslikku tegevust kontrollib audiitorbüroo BDO Eesti AS.

 

Eve Lill
Juhataja

BILANSS 31/12/1999 31/12/1998
AKTIVA

Käibevara
Raha ja pangakontod
Pangadeposiidid
Ostjatelt laekumata arved
Mitmesugused nõuded
Viitlaekumised
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
Käibevara kokku

Põhivara
758 329
0
64 933
38 774
3 833
4 153
870 022
151 165
271 777
25 751
46 000
0
2 337
497 030
Inventar
Akumuleeritud põhivara kulum
Põhivara kokku
102 966
-22 150
80 816
68 742
-42 903
25 839
AKTIVA KOKKU

PASSIVA

Lühiajalised kohustused
950 838 522 869
Võlad hankijatele
Ostjate ettemaksed
Maksuvõlad
Võlad töövõtjatele
Muud viitvõlad
Lühiajalised kohustused kokku

Omakapital
39 194
0
167 945
13 931
244 812
465 882
38 104
7 922
181 689
3 728
151 699
383 142
Põhikapital
Reservid
Omakapital kokku

405 853
79 103
484 956
271 777
-132 050
139 727
PASSIVA KOKKU 950 838 522 869
KASUMIARUANNE

ÄRITULUD
31/12/1999 31/12/1998
Realiseerimise netokäive
Muud äritulud
Pangaintressid
ÄRITULUD KOKKU

ÄRIKULUD
1 438 691
12 081
47 620
1 498 392

1 512 295
39 993
26 512
1 578 800

Mitmesugused tegevuskulud
Palgakulu
Sotsiaalmaksud
Kulum
KULUD KOKKU

KASUM ÄRITEGEVUSEST
TULUMAKS
ARUANDEAASTA PUHASKASUM

MUUD TULUD
318 172
193 703
63 922
16 573
592 370

906 022
240 367
665 655
721 982
259 557
85 654
14 029
1 081 222

497 578
164 396
333 182
Sihtotstarbelised annetused
Valitsuse sihtfinantseering
MUUD TULUD KOKKU

MUUD KULUD
1 147 498
804 249
1 951 747
1 268 579
645 000
1 913 579
Eraldatud stipendiumid
MUUD KULUD KOKKU

OMAKAPITALI MUUTUS
2 272 173
2 272 173

345 229
2 240 391
2 240 391

6 370